Möödunud kriis tõi kaasa enesetappude laine. Miks peaks praegu minema teisiti? 10 soovitust meestele.
Olles tunnistajaks koroonaleviku tõkestamiseks rakendatud piirangutest tulenevale majanduslangusele, küsin psühholoogina – millised võivad olla selle võimalikud mõjud meie vaimsele tervisele?
Vastuse leidmiseks sobib vaadelda eelmist globaalset kriisi, mis algas 2008. aastal. Sellest räägiti ka kui suurimast majandussurutisest peale Teist Maailmasõda. Täna, mil seisame järgmise ülemaailmse ja tõenäoliselt pikemagi majanduskriisi lävel, on eriti tähtis, et võtaksime varasematest kogemustest õppust.
2015. aastal avaldati Bristoli, Manchesteri ja Oxfordi ülikoolide ühistööna Ühendkuningriigis läbi viidud uurimus, mille eesmärk oli hinnata 2008. aasta majandussurutise mõju vaimsele tervisele ja suitsiidide arvule. Leiti, et vaimse tervise probleemide ja depressiooniga inimeste arv kasvas, eriti noorte tööealiste meeste seas. Seni languses olnud suitsiidide trend pöördus uuesti tõusule ning suitsiidikatsete arv suurenes – peamiselt meeste seas.
Põhiliste stressoritena toodi uurimuses välja töötus, võlgade tekkimine, kodudest ilmajäämine, aga ka palgakärped ja vähendatud töötunnid. Suitsiidiriskis olevate isikutena nimetati eelkõige neid, kellel on varasemalt juba ette tulnud vaimse tervise probleeme, aga lisaks toodi esile finantsraskustesse sattunud äriettevõtete juhte ning töö kaotanud isikuid, kes olid hädas uue töö leidmisega.
Kahjuks on suitsiid üheks peamiseks enneaegse surma põhjuseks ka Eesti noorte meeste seas.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud aruandest „Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade” selgub, et ligi 80% enesetappudest on sooritanud mehed ja enamus neist tööealised. Tähelepanuväärselt oli meeste suremus suitsiididesse kõige suurem aastal 2009 ehk just siis, kui kriisi mõjud olid saavutanud oma haripunkti.
Olen varem kirjutanud sellest, et meestel on sageli keeruline hakkama saada negatiivsete tunnetega nagu näiteks läbikukkumine, muretsemine, kurbus, viha, häbi ja madal enesehinnang. On leitud, et võrreldes naistega otsivad mehed harvemini abi nii füüsiliste hädade, kui ka psühholoogiliste probleemide ja sõltuvushäirete korral.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks mehed ei soovi abi otsida, peetakse soorolli survet – oma haavatavuse väljanäitamist ja abi küsimist võidakse tõlgendada nõrkuse märkidena. Põhjusi uurides on leitud, et depressioon tundub meestele sageli ebamäärane, raskesti kirjeldatav ja pea võimatu ravida. Tuntakse hirmu selle ees, et depressiooni sümptomeid ei võeta äkki tõsiselt.
Eelmise majanduslanguse kogemuste põhjal on seega alust karta, et vaimse tervise probleemide ja depressiooniga inimeste arv hakkab kasvama ning suitsiidirisk tõuseb eelkõige noorte tööealiste meeste seas, kellest suur osa püüavad oma probleeme teiste eest varjata, neid üksi lahendada ja abi otsimist vältida.
Et tekkiv kahju oleks nii individuaalsel kui ühiskondlikul tasandil minimaalne, peame otsima võimalusi, et mehed pööraksid rohkem tähelepanu oma vaimsele tervisele ning suudaksid ületada barjääre abi otsimisel.
Pakun omalt poolt välja mõned soovitused meestele, kelle heaolu ning vaimne tervis on majanduskriisi või muu põhjuse tõttu sattunud ohtu. Need on tegelikult universaalsed, kuid antud teemapüstituse kontekstis eelkõige suunatud meestele:
- Sul ei pea alati kõik õnnestuma – see pole realistlik;
- Sul on õigus oma plaanidega läbi kukkuda – see on loomulik osa arengust;
- Sa ei pea kõike oskama – sul on alati võimalus juurde õppida;
- Sa ei saa teisi muuta – saad muuta vaid iseennast, siis saavad muutuda ka teised;
- Sa ei pea taluma inimesi, kes mõjuvad su enesetundele halvasti – saad valida, kellega oma aega veeta;
- Sul on täielik õigus tunda negatiivseid tundeid, sealhulgas stressi, väsimust, ebakindlust, hirmu, viha või nõrkust – küll aga pole sul õigust oma negatiivseid tundeid teiste peal vägivallaga välja elada;
- Sul on õigus öelda, et sul on raske – aktsepteerides oma seisundit on võimalik koostada plaan enda „remondiks”;
- Sa ei pea oma muredega üksi toime tulema, kui sul on partner või sõbrad või sugulased – üksteise toetamine kuulub elutervete suhete juurde;
- Sa ei pea oma tunnete ja probleemidega üksi toime tulema – psühholoogid saavad olla abiks;
- Kui sa otsid abi ja toetust, ei ole sa nõrk, vaid väga tugev, sest tegeled probleemi lahendamisega.
Artikkel on avaldatud Eesti Päevalehe arvamusveebis 17.05.2020: